Mesindushooaeg on põhimõtteliselt läbi. Kokkuvõtteks oli natuke alla keskmise aasta. Nii mesilasemade kui mee korje osas.
Uuele mesindushooajale on alus pandud juba augustis. Mesilased kes olid tarudes augustis, neil on vaja elada järgmise aasta maini. Kõige olulisem tegur heaks talvitumiseks on ilm. Parim talvitumine tuleb kui ilm püsib natuke üle 0 kraadi pluss poolel. Teine tegur on varroalest. Iga lest toitub päevas kümneid kordi mesilastel. Iga toidukord on uus hammustus mis lühendab mesilaste eluiga.
Pärast meevõttu esimene lestatõrje ei anna kuigi häid tulemusi kuna mesilaspere tegeleb haudme kasvatusega. Väga oluline on teha teine tõrje. Enamus mesinike teeb seda oktoobri lõpus, novembri alguses. Oma mesilas tegelen praegu lesta tõrjega tilgutamise teel. Lesti on keskmiselt, pigem mõnes grupis on palju ja teises pole peaaegu midagi.
Teen alati pärast meevõttu lesta tõrjet, leidsin ikkagi mõned tühjad tarud kus mesilasi enam polnud. Taru oli ilusti kaanetatud sööta täis kuid mesilasi kes seda taru peaks asustama pole kärgedel ega taru põhjal. Isegi hukkunud  mesilasema pole võimalik leida. See kõik näitab et, ma ei ole suutnud hakkama saada esimese tõrjega mis peaks tagama terved ja tugevad mesilased talvitumiseks. Olen harjunud, et mu pered talvituvad 2 kahes korpuses, sel aastal on selliseid peresid üsna vähe. Umbes 25% peredest.  Nüüd soojemate ilmadega püüan lõpetada teise lesta tõrje, teha ühe pere mesilasemale kes mul ootab puuris juba üle nädala ning võrgutada tarud nugiste, rähnide ja tihaste kaitseks. Kui talv tuleb sooja poolne ei ole mesilasperede hukkumist ette näha. Külma talve puhul ei saa millegi kindel olla.

 

Posted in: tegevused.
Last Modified: november 5, 2017

Leave a reply

required