Mesilas on peamiseks mesilaseks kohapeal aretatud kollane mesilane, kellel on järjest vähem ühiseid omadusi itaalia mesilasega. Algemad on pärit peamiselt põhjamaadest ja Eestist. Vähesel määral on leseperedena kasutatud Itaaliast pärit mesilasemade järglasi.
Mesilasemad munevad hästi kahel eluaastal, teisel-kolmandal eluaastal mesilased vahetavad tihti ema välja vaikse emavahetusega, jättes alles ka vana mesilasema. Mesilasperes on täiesti tavaline kui augustis muneb kaks mesilasema. Iseloomult on mesilased rahulikud ja vagurad. Mesilasema jätkab tihti munemist tarust väljavõetud kärjel, muneb tihedalt ja korrapäraselt. Ema on kergesti leitav kuna on väga suur ja heledam kui töömesilased. Pered on üldiselt suured või väga suured, sõltub mesindamis viisist. Suvisel korjevaesel ajal piiravad mesilased haudme arengut. Enamus mesinike piirab peakorje ajal mesilasema munemisruumi. Ema muneb meeleldi pooleldi valmis kunst- kärjeraami ja heledatesse raamidesse. Pere maksimum suurus on enamasti juuni teises pooles- juuli alguses. Mitme aasta Lõuna- Eesti peakorje algusaeg on just langenud sellele ajale. Kasvatab vähe lesehauet. Väga hea kärgede ehitaja. Suhteliselt sülemlemiskained. Sülemlemise korral pere ei sülemle tühjaks. Sülemikuppe ehitavad vähe. Mee paigutab meeleldi magasini või pesa pealsetesse korpustesse, seepärast on vajalik pärast meevõttu kontrollida perede toiduvaru. Mesilasema läheb munema korje ajal ise alumistesse korpustesse. Hea korje puhul vajab palju ruumi nektari paigutamiseks. Meekaanetis on mitmesugune, tavaliselt on heledad kärjed heleda kaanetisega ja haudme all olnud kärjed on tumedama kaanetisega.
Itaalia mesilane lad. Apis mellifera ligustica Spin.
Mesilaste valiku ja aretuse kohta saab lugeda siit.
