Aretus

Ettevõttes tegeletakse Kollaste mesilaste aretusega 2009 aastast. Algmaterjal on pärit Soomest, Taanist, Itaaliast ja USAst. Kuna  pöörati ja pööratakse geneetilisele (sh morfoloogilisele) puhtusele vähe tähelepanu siis ei saa ka meie väita, et tegemist on 100% puhta algupärase loodusliku Itaalia mesilasega. Näiteks Soomes läbiviidud mesilaste geneetilise tõupuhtuse määramise uuring näitas, et vaid 7 tõumesilasperet olid tõupuhtad ja vastasid 90-98% puhtale Itaalia mesilasele. Ülejäänud 60 tõupere tõupuhtus oli vahemiskus 2-90%. Tulemustega saab tutvuda siin. See pärast nimetame me neid lihtsalt Kollasteks mesilasteks.

 

2022 aastal Daniil Brant täiendas Alfalfa mesilat oma tõumaterjaliga ning jätkab siin aretustööga. Peale Rootsi Tumemesilast, Kreeka ja Kraini mesilasi, tõi Daniil ka palju Buckfasti liine, mis olid pärit Taanist, Saksamaalt, Luxemburgist.

Hetkel mesilas kokku on 27 liini. Mõnest liinist on vaid 1-2 mesilasema, mõni liin on aga veel katsetamata. Igal liinil on omad eelised, puudused ja eripärad. Ühe aasta põhjal otsuse tegemine on enneaegne. See pärast jälgime kõiki liine mitu põlvkonda, enne kui otsustame aretustööst välja visata. Selline tõumaterjali rohkus annab põhjaliku ülevaadet juba tehtud aretustööst ja olemasolevatest tõuomadustest.

 

Tõupuhtust ning omaduste ühtlast ja stabiilset pärandumist tagatakse puhaspaaritamise Naissaarel, Rammul ja Mohni saarel ning mesilasemade seemendamisega. Kollaseid emasid ristatakse Kollaste leskedega, Buckfasti liine Buckfasti leseliinidega, muu tõude aga põhiliselt ristatakse Buckfasti leseliinidega. Proovime ka kombineerida Kollaste ja Buckfasti mesilaste häid omadusi.

Müügiks lastud mesilasemad on paljundatud silmapaistvatest mesilasperedest (hindamis kriteeriumid vt all pool).

Uut, hindamata, toores- ja ebaühtlast tõumaterjali ei paljundata müügiks!!!

 

Mesilasemad munevad hästi kahel eluaastal, teisel-kolmandal eluaastal. Iseloomult on mesilased rahulikud ja vagurad. Mesilasema jätkab tihti munemist tarust väljavõetud kärjel, muneb tihedalt ja korrapäraselt. Emad on kergesti leitavad kuna on suured ja heledamad kui töömesilased. Pered on üldiselt suured või väga suured, sõltub mesindamis viisist. Suvisel korjevaesel ajal piiravad mesilased haudme arengut. Enamus mesinike piirab peakorje ajal mesilasema munemisruumi. Ema muneb meeleldi pooleldi valmis kunst- kärjeraami ja heledatesse raamidesse. Pere maksimum suurus on enamasti juuni keskel. Viimastel aastatel on muutunud korje aeg, põhikorje on tulnud juuni algusesse. Lõuna- Eesti peakorje algusaeg peaks olema alates Jaanipäevast kuid korjet ei ole olnud mitmed aastad. Seetõttu on väga oluline mesilasperede kiire areng mai I poolel! Kasvatab vähe lesehauet. Väga hea kärgede ehitaja. Suhteliselt sülemlemiskained. Sülemlemise korral pere ei sülemle tühjaks. Sülemikuppe ehitavad vähe. Mee paigutab meeleldi pesa pealsetesse korpustesse, seepärast on vajalik pärast meevõttu kontrollida perede toiduvaru pesas. Mesilasema läheb munema korje ajal ise alumistesse korpustesse. Hea korje puhul vajab palju ruumi nektari paigutamiseks. Meekaanetis on mitmesugune, tavaliselt on heledad kärjed heleda kaanetisega ja haudme all olnud kärjed on tumedama kaanetisega.

Hinneteskaala mesilaspere aretustöö hindamiseks.

Väljatöötatud Eesti Mesilaste Aretusühingu (EMA) ja Daniil Brant poolt, kes kasutas selleks Euroopas levinud hindamismeetodeid.

Hinne 6 on silmapaistev, 1 on halvim, 4 üle keskmist ja 3 alla keskmist ning keskmine puudub.

1. Sülemlemistung

2. Rahulikkus

3. Püsivus kärjel

4. Meekogusmisvõime

5. Talvitumine. Talvitumise hinne kooseb mitmest komponendist. Talverahu, kui hästi mesilased püsivad talvel kobaras. Söödakulu, langetise hulk ja pesa puhtus kevadel.

6. Vahasildade ehitamine

7. Meekaanetis

8. Taruvaigutamist

9. Haudmepesa kompaktsus ja korrapärasus

10. Mesilasema munemisvõimekus

11. Hügeeniline käitumine (sh VSH-käitumist)

12. Mesilaste ja haudme eluvõimekus (arvestatakse sh noseemat, viirushaigusi, mesilaste kulumist korjel ja pikkaealisust)

error: Content is protected !!