29 märts Kevad võtab hoogu 2010
Mesiniku Suminad blogi postitus 25.03 2010 aastast
Kevad võtab hoogu
Vahepeal tekkis tunne juba, et kevad saab hoo sisse. Kuid see oli ekslik, nüüd juba teist päeva on ilmhoopis veebruarikuule sarnane. Soojemate ilmadega said mesilased natuke lennata ning kevadel väga vajalikku vett tarru tuua. Praegu saavad mesilased vee sulalumest. See on muidugi külm aga üldiselt nad välja ei kipu kui päikest pole. Tumedad mesilased soojenevad päikesepaistel ning saavad tagasi tarru lennata. Mul on mitu pere kes lendavad päev läbi vee järgi. Nende tarud on päikese käes. Pärast rasket talvitumist vajavad mesilased palju sööta. Nii mett kui õietolmu. Esimene värske õietolm väljast on tavaliselt märtsi lõpus tulnud lepalt ja sarapuult, see aasta on ilmad liiga jahedad, vahest aprilli esimesel nädalal on lootust. Niikaua on vaja mesilastel tarus olevate varudega hakkama saada. Õietolm on mesilastele vajalik valgusööda saamiseks, et toita vaklu. Kui tarus õietolmu pole siis mesilased hauet ei kasvata ning pere võib kevadel tunduvalt nõrgeneda. Praegu peaks peredes kaks- kolm raami hauet sees juba olema. Soojuse hoidmiseks kulub mett tunduvalt rohkem kui talvekuudel.
Eelmine aasta kui kaalusin peresid kevadel, talvesööda kulu teada saamiseks siis, üks pere kulutas viie kuuga keskmiselt 8 kg sööta. Neil peredel oli söödakulu suurem kellel oli kevadise
läbivaatuse ajal rohkem hauet. Esimest korda vaatasin sisse eelmine aasta aprilli algul. Arvatavasti üks suurema toidukulu põhjuseid ongi kevadine haudme kasvatamine. Üldiselt saavad mesilased hakkama kui sügisel on korralikult söödetud. Praegu märtsi lõpus lasta mesilasperel nälga surra on ikka väga ränk mesiniku hooletuse süü. Selle vältimiseks olen vaadanud kõik natukegi kahtlasemad pered üle. Kuna ma kasutan pesa peal kile siis on hästi näha kobara paiknemine ja kilet kergitades näen kohe ära kas on kaanetatud sööta veel näha või mitte. Kui ma kaanetatud sööta ei näe siis, annan igaks juhuks kandi peale. Niisama ma ei anna, kuna igasugune kevadine ergutamine ajab mesilaspered enne aega tugevaks. Mul pole soovi mööda puid ronida. Ergutamiseks võib nimetada ka meekärgede lahtikaanetamist aprillis, mida ma igal aastal teen. Saab näha palju mul sel aastal sülemeid lendu tõuseb. Iga aastaga on olnud järjest vähem. Umbes viis aastat tagasi tuli ühel aastal kaks sülemit, see on parim tulemus siiani.
Vahetasin mitmel perel põhjad ära. Üldiselt nende perede järgi on väga ilus ja kuiv talvitumine olnud. Tahtsin langetise proove saada uuringuteks. Mitu aastat on juba Mesindusprogrammi raames uuritud Eesti mesilaste tervist akrapitoosi, varroatoosi ja nosematoosi suhtes. Proovi jaoks polnud sobivat langetist, kõik oli läbi kuivanud, sellisest ei saa midagi uurida. Selleks tegin koondproovid, otsides hiljem tekkinud langetist. Ühel perel oli langetises umbes kümmekond leske. Tegelikult ma neid sealt
lootsingi leida, võibolla isegi rohkem. Kui eelmise aasta sügisese lennu ajal lendas sadu leski, siis kuskile nad ju pidid saama. Suure huviga ootan selle pere kevadist läbivaatust, et näha kas lesed talvitusid üle või mitte. Ma pole kunagi näinud ületalvitunud leski. Mesilaspere temperatuuri tõus on olnud kuu ajaga 10 kraadi. Praegu on pesa peal temperatuur umbes 20 kraadi. Olenevalt ilmast kõigub see kas natuke üle või alla. Praegu ma ei julge küll öelda kuna see pere haudme tegi. Sellist kiiret temperatuuri tõusu otseselt näha pole aga eks näeb siis kui ma need andmed läbi töötan. Andmeid on novembrist saati, saan ilusa graafiku kokku.