12 dets. Mesilasperede talvitumine
Alates 16 november on ilmad püsivalt miinus kraade näidanud. Lume paksus üle 20 cm mis kaitseb maad külmumise eest. 5.detsember langes öösel temperatuur -26,3C. Üldiselt ei ole mesilasperede söödakulu selliste ilmadega väga suur kuna tuult eriti pole, 30 päeva peale umbes 1-2 kg, anomaaliaid on alati. Mõned mesilasliinid on juba pärilikult suuremad toidu tarbijad talvel. 1 kg meest saab enamvähem ühe palju sooja, kõik sõltub sellest kui efektiivselt mesilased seda kasutada saavad. Mõjutavad tegurid on: talvituvate lestade hulk, 1 lest teeb päevas 7-10 hammustust mesilasel. Lestad muudavad mesilased aktiivsemaks. Haudmetegevus, mida võib põhjustada liigne lestakahjustus või pärilikud omadused. Hõredad tarud mis ei hoia sooja. Ka kristalliseerunud talvesööt paneb rohkem toitu tarbima. Pika külmaga tuleb teha mesilastel palju tööd ellujäämiseks. Mesilased talveperioodil tervet taru ei küta, küll tuleb hoida kobara ümber nii kõrget temperatuuri, et kobara väli kihil mesilased ära ei külmuks vt. all joonis 1.
Suuremad probleemid kimbutavad väiksemaid mesilasperesid( alla 10000 mesilase) kus kulub kilogrammi mesilaste kohta kordades rohkem toitu kui suurtes peredes. Toiduvaru peaks olema talvekobaras mesilastele lihtsasti kättesaadav. Kui toit külmal ajal pesa ühes otsas otsa saab ei ole mesilastel võimalik ellu jääda. Hea toiduvaru stabiliseerib tarus temperatuuri, hoides ära suuri temperatuuri kõikumisi. 2013 aasta talv oli viimase aja üks pikemaid. Talv algas 26 november ning lõppes 15 aprill, olid mitmed pikad külmaperioodid. Kõige pikem külma periood kestis 5 kuni 31 jaanuar, 19 jaanuar langes -26C. Veebruar oli soojem kui märts. Veel 6 aprillil oli 40 cm lund. Mesilaste talvitumine algas 19 oktoober 2012 ja puhastuslennule saadi 16 aprillil, see on 179 päeva! Võrdluseks, 2023 aastal oli viimane suur lend 14 oktoober (väiksemaid lende oli novembris mitmel päeval). 2013 hukkunud mesilasperesid iseloomustas- kõikidel hukkunud peredel oli kobar rusika suuruseks jäänud ning kui kobara all sai sööt otsa oli mesilaspere hukule määratud. Kobar liikus alt üles kuni lagi tuli vastu. Kobara küljel oli kaanetatud toitu piisavalt. Suur pere katab suurema pindala kärjel ja mesilastele jääb kättesaadavaks suurem kogus toitu. Alla -10 kraadiga paistab et, mesilased kobarat palju ei liiguta. Eriti raske on seda teha -20 kraadiga.
Panen mõned punktid hea talvitumise saavutamiseks mesilasperedel:
- Terved mesilased. Augustis kooruvad mesilased ei ole lestade poolt kahjustatud. Madal lestafoon mesilasperes suvel, haigus-lestakindlamad mesilased, õigeaegne talvepesa koondamine ning lestatõrje tegemine.
- Tugev mesilaspere. Mesilasperes on 20 000-40 000 mesilast. Või mesilased katavad vähemalt 7+ Eesti raami vahet. Juulis augustis on mesilasemal ruumi munemiseks ning väljast vähene korje, selle puudumisel lisasöötmine kui mesi võetud. Tarus olev kaanetatud mesi aita nii palju kui vähene korje või söötmine. Tugev mesilaspere kulutab vähem sööta ja on kevadel kiirema arenguga ja on vastupidavam raskemate ning pikemate talvedega.
- Vanuseline tasakaal on paigas. Pere koosneb erinevas vanuses mesilastest. Talvitumiseks olev taru mahutab kõik mesilased, raame jäetakse nii palju kui pere katab. Korpustarus arvestus korpuste kaupa. Aastaid enda mesilas jäetud langstroth korpus peal, farrar all. Nii olen saavutanud puhtad pesad kevadel, vähene langetis. Kasutan vahtplastist tarusid, neis on temperatuuri kõikumised väiksemad.
- Noor mesilasema tagab parema talvitumise. Mesilasema puudumisel on pere aktiivne, kulutab toitu. Kevadel tuleb sellisele perele lahendus leida.
- Korralik söödavaru. Talvitumisel on ülimalt oluline hea söödavaru. Mesilased talvituvad väga edukalt puhta mee, samuti sügisel antud lisasööda peal. Palju mineraalaineid sisaldavad meed tekitavad seedejääke, enamasti on need tumedad meed. Tähtis on kogus. Koguse arvutamisel ei saa lähtuda palju pere kulutab kuus toitu. Juba ülevalpool kirjutasin kui oluline on suurem toiduvaru pesa mikrokliima hoidmisel. Samuti peaks jätkuma sügisel pessa jäänud toidust kevadel aprillis ja mai I poolel. Juba märtsis kasvab mesilasperedel söödakulu. Aprillis haudmetegevusega võib see mitmekordistuda kui keskkond on soodne. Head meed talvitumiseks on näiteks ristikult ja mesikalt.
- Korralikud tarud. Kvaliteetsed tarud võivad kokku hoida suure koguse soojust. Oluline tagada ventilatsioon, mitte tekitada tuuletõmbust. Kaitsata tuule, lume ja vihma eest. Inimeste loodud tarudel on lennuavad raamidest allpool, mesilastele endale looduses meeldib kui see oleks üsna kobara kõrgusel, 10-15 cm laest.
Mesilaspere hingab
- Kaitsta mesilasperesid häirijate eest. Tihased, rähnid, hiired ja nugised võivad palju kahju teha. Karud peaks talveunes olema. Inimese vastu on raske midagi ette võtta. Kõigi nimetatud häirijate tegevus võib lõppeda mesilasperedele fataalselt. Kaitseks katta mesitarud võrguga alt ja külgedelt, harva rünnatakse taru pealt. Nugisele ja rähnile on taru lihtne saak kui võrku pole, eriti lihtne on vahtplast taru. Mesila lähedal ei ole hea mõte tihaseid sööta. Nad võtavad heameelega vastu teie antud toidu kuid samal ajal terroriseerivad mesilasperesid edasi.
- Kliima. Selle vastu suurt midagi teha ei saa. Sise-talvitmine ei ole Eesti merelises kliimas otstarbekas. Pikad külma perioodid on pigem haruldus. Madalate miinuskraadide korral (rohkem kui -20C) saab mesilasperesid kaitsta kui taru peale kühveldada värsket lund. Lumi on õhuline, laseb kergesti õhku läbi kuid hoiab külma eemale. Kunagi sai mõõdetud lumega kaetud taru all temperatuuri, väljas oli -25C lume all püsis -5. Sula korral võiks lume tarust eemale kühveldada. Mesilaspered talvituvad kõige paremini 0 C kraadi lähedaste temperatuuridega. Hiline sügisene ja varajane kevadine puhastuslend on kindlasti abiks. Puhastuslend on selline tegevus kus mesilasperest lendab tuhandeid mesilasi.
Joonis 1. Ilme Nõmmisto materjalid.